Eestlase eluring, Marju Kõivupuu

Meie kiirelt globaliseeruvas ja üha sarnasemaks muutuvas maailmas on sageli turvaliseks kodu- ja pidepunktiks oma rahva kombed ja traditsioonid. Nende säilitamisel ja jagamisel teeb tänuväärset tööd Marju Kõivupuu.

Eestlase eluring jälgib inimese elukaarega seotud põhisündmusi alates sünnist surmani. Lisaks väga vanadele kommetele ja tavanditele on sisse toodud ka tänapäevaseid rituaale. Esialgu oli üllatav lugeda, et nii mõnegi tänapäevase tava kirjelduse allikaks oli interneti foorum. Kuid siis tabasin, et see ongi rahvapärimus, mis vanasti liikus suust suhu, mis nüüd liigub läbi neti. Lihtsalt suhtlusviis on teisenenud.

Raamatule lisavad väärtust rikkalik pildimaterjal nii autori enda isiklust pildipangast kui ka ERM-i arhiividest. Alati on põnev lisaks lugemisele vaadata pilte. See teeb justkui läbitava materjali veelgi rohkem taibatavamaks. Üks asi on lugeda ja ette kujutada, kuidas oli, aga pilte vaadates saad justkui loetu elustub täielikult.

Pool raamatust on pühendatud surmaga seotud rituaalidele ja matusekombestikule. Õigupoolest soovinudki autor alguses avaldada raamatu surma ja matustega seotud kombestikust, kuid see olevat tundunud olevat liiga sünge ja sestap sai juurde toodud ka teised inimese elukaare sündmused. Samas on ilmselt surma ja matusega seotud kombestik kõige rohkem kadumas. Alates fotograafia (ja tänapäeval kõikide muude jäädvustamist võimaldavate tehnoloogiate) võidukäiguga on inimese elukäik säilimas visuaalselt. Piltide, videote, helisalvestite jms kaudu elavad inimesed igavesti või vähemalt seni kuni säilivad pildid ja failid. Vanasti kahjuks elasid teisele poole lahkunud inimesed edasi ainult lähedaste mälestustes.  Ja selleks, et mäletada ja hoida lahkunuid oma meeltes, tuli läbi viia erinevaid rituaale ja kombeid.