Samba Prantsusmaal, Delphine Coulin

Kahtlemata on viimase aja üks põletavamaid ühiskondlikke probleeme Euroopa pagulaskriis. Pagulaste kurvast saatusest räägib ka Prantuse kirjaniku Delphine Coulini raamat Samba. Lugu ongi Malist pärit Sambast, kes on 10 aastat Prantsusmaal pagulasena elanud ja keda ähvardab väljasaatmisoht. Paraku on selle romaani kirjutanud prantslane, kes on osaliselt ette kujutanud, milline võiks olla ühe Aafrikast sisserännanu elu ja tunded. Minu jaoks kõlas see lugu võltsina. Kuidagi väga klišeelikult oli kirjeldatud Samba enda teekonda ning tegemisi kui ka Samba onu elu  Pariisis.

Mõnetise sissevaate pagulaste ja illegaalide karmi maailma siiski see raamat annab. Kasvõi elamisloa olemasolu tähtsus. Ja see dokument ongi sõna otseses mõttes elamisluba, sest kui seda ei ole, pole sul õigust ei tööle, palgale, elukohale ehk sul pole õigust elada. Selle elamisloa saamiseks ollakse valmis varastama, tapma, ühesõnaga kaotama oma inimlikum pool. Nõnda juhtub ka romaani peategelasega. Elu- ja olelusvõitluse pahupool saab helgemaks poolest võitu.

Kohati võltsina tundub Samba ületamatu armastus Prantsusmaa vastu, kuigi kogu tema pagulaselu on möödunud Pariisis. Pariis pole Prantsusmaa. Ma ei usu, et ta armastab seda maad ja kultuuri, pigem on see armastus võimaluse eest kergemalt hakkama saada kui oma kodumaal. Aga nagu ma alguses ütlesin, et see raamat pole kirjutatud pagulase poolt, vaid on Prantsuse kirjaniku ettekujutus, siis rohkem ei saagi tahta.

Ainuke lõik, mis avab kogu pagulaskriisi tegelikku põhjuse on leheküljel 192. Toon selle siin ära:

Ta sorteeris prügi ja mõtles endamisi, et kuni eksisteerib see maailm, maailm, mis teda ei taha, jääb temasuguste olukord täpselt samasuguseks: tahetakse küll nende rikkusi, aga mitte neid endid, või siis ainult nii kauaks, kui neid saab ära kasutada. Troopikameredest püütakse kalad ära, aga kalureid ei taheta, maapõuest ammutatakse maavarad, aga kaevureid ei taheta, kõik võetakse ära, kuid sellest rääkida ei tohi.

 Ja nõnda ongi.

Raudhammas, Indrek Hargla

Mida teha, kui sõidad suvel pikki vahemaid? Mulle soovitati kuulata järjejuttu http://vikerraadio.err.ee/v/jarjejutt/saated/4f9b9c4e-95c7-4a49-bc39-87a174e41996/jarjejutt-indrek-hargla-raudhammas-i.

Väärt soovitus oli, seda ka jutu enda osas. Loo ülesehitus on põnev ja lugu ise lihtsa sõnumiga.

Indrek Hargla lugu Raudhammas viib seiklema erinevatesse ajastutesse. Lugu on südamehäälest ja igatsusest lihtsa elu järele. Loo minategelaseks on noor abielumees hüüdnimega Raudhammas, kelle naine Karola on edu poole pürgiv välisministeeriumi ametnik. Lugu algabki sealt, kui Karola saab hea perspektiivika töö Taanis ning mees temaga kaasa läheb. Naine pühendab end oma euroametniku karjäärile, kuid mehele Taanis sobivat tööd ei leidu.  Päris tugeva irooniaga on kirjeldatud peategelase naise Karola karjääri, andes sedasi ninanipsu kõigile ülipüüdlikele euroametnikele. Päris kahju on sellistest oivikutest, kelle elu on memodes ning ettekannetes. Isegi õhtustel vastuvõttudel püütakse innustunult rääkida tööst saamata aru, et tegelikult elavad mujal maailmas ka tavalised inimesed, kes huvituvad jalgpallist ja muudest lõõgastavatest tegevustest. Paraku just selline kuivik oivik peategelase abikaasa on. Pole siis ime, et mees tunneb end hüljatuna ja hakkab kohalikus baaris õhtuti aega veetma. Seal tutvub ta ajaloost huvitatud seltskonnaga. Koos uute sõpradega harjutatakse mõõgavõitlust kui ka vibulaskmist. Ükskord kutsuvad uued sõbrad mehe kaasa ühte mereäärsesse vanasse hütti. Sellest hütist viib "aken" 1000 aasta tagusesse aega. Nõnda hakkabki mees käima oma uute sõpradega teises ajas. Nad võitlevad seal, armastavad, teevad rasket maatööd, sulatavad rauamaaki jne. Selles teises ajastus käies avastab mees taas elu ja selle mõtte. Väikest põnevust on sisse toodud asjaoluga, et seal teises ajastus elab Eesti päritolu naine, kellega tekib ka peategelasel suhe. Paraku on 1000 aastane aeg julm ja igapäevased on röövretked. Nii satuvad röövretke ohvriks ka mehele teises ajastus kallid inimesed. Lugu lõppebki, et mees pöördub alatiseks 1000 aasta tagusesse aega, lootes, et naine, kelle juurde ta tagasi läheb, on ikka veel elus.

Hea meelega kuulaks/loeks järge sellele loole. Mis sai edasi? Aga ka seda, kuidas sattus Gunda sinna kaugele maale ja mida ta Eestist mäletab?